251. Pidu

Lõpuks ometi oli ametlik osa läbi. Imekombel ei saanudki keegi pulmakülalistest surma ega hakanud sünnitama. Kogu üritust võis pidada üsna tavapäraseks, kui mitte arvestada kohale tulnud inimeste eripärasid, sest Maxil oli kaasas terve tsirkus ja Krisi sõbrad polnud samuti tavalised.

Robini suguvõsast ei tulnud kohale kedagi peale Erika. Sõpru polnud Robinil samuti. Alluvatega suhtles ta ainult tööalaselt ning tänaval kohtudes pööras pilgu mujale. Robin oli üdini introvert. Ta vihkas inimesi, sest pidi iga päev nendega suhtlema. Krisiga kontakti otsimine oli erand, mis kinnitas reeglit. 

Krisi poolt jagus aga külalisi nende mõlema jaoks. Loss oli rahvast täis. Keegi ei tahtnud sellest sündmusest ilma jääda. Inglisilm tuli koos kõigi laste ja Jackiga, kes tal juba mitu aastat truult kannul püsis. Lapsed olid vahepeal päris suurteks ja mõistlikeks sirgunud, kuid Agnes käis endiselt neljakäpukil ja urises Päikesetõusu koera peale. 

Ööseks võttis Erika kõik lapsed enda juurde, ka Inglisilma omad. Ta poleks nagunii kaua pidutseda jaksanud ja lapsi selle möllu keskele ei julgenud Erika jätta peokülaliste turvalisuse pärast. Suures rahvamassis oli neil väga keeruline silma peal hoida.

Samal ajal, kui Krisi sõbrad ja tuttavad üha lõbusamasse meeleollu sattusid, tõmbus Max üldisest melust eemale ning istus omaette nurgas, viskipudel ühes ja klaas teises käes. 

"Tahad äkki puhkama minna?" muretses Kris. "Sa näed üsna väsinud välja. Oled sa oma kellavärki ikka korralikult hooldanud?"

"Olen olen," lõi Max käega. "Naudi pidu, pruut. Kus su abikaasa üldse on?"

"Loeb raamatukogus," vastas Kris. "Ta pole eriline peoinimene."

"Kurat, see kutt hakkab mulle juba meeldima," ütles Max ja püüdis püsti tõusta, kuid vajus kohe tagasi istuma. Ta ulatas Krisile pooliku joogiklaasi ja pudeli, milles loksus veel parajal hulgal viskit. "Vii need ära, enne kui ma ümber mõtlen."

Kris toimetas alkoholi kiiresti ohutusse kohta ja oli peagi tagasi. "Nii. Nüüd lähed magama!" käsutas ta oma vanemat venda nagu väikest last. Max hakkas naerma, kuid lasi Krisil ennast siiski külalistetuppa talutada. Pruudile ei sobinud vastu vaielda.

"Pruudikimpu polegi maha mängitud!" jauras Inglisilm. "Mina tahan järgmine pruut olla!" 

Kris võttis vaasist punase roosi, mida ta oli laulatuse ajal käes hoidnud ja ulatas Inglisilmale. "Palun. Ole järgmine. Ära siis mind pulma kutsuda unusta."

Inglisilm tuikus koos lillega Jacki juurde ning laskus kohmakalt tema ette põlvili. "Abiellume!" käsutas ta nagu kindral roodu ees.

"Kohe või?" kohkus Jack. 

"Ee... " Inglisilm sattus korraks segadusse. "Kris, kaua sul kogu selle värgi korraldamine aega võttis?"

"Meil läks kuus kuud, aga põhimõtteliselt peaksite kuu aja pärast abielu registreerida saama, kui homme avaldused teete," vastas Kris ja täpsustas kohe: "Ülehomme, sest homme on pühapäev."

"Jack, kuu aja pärast abiellume!" kuulutas Inglisilm, ootamata tulevase abikaasa nõusolekut. Kui tema ütles, siis nii oligi. Jack tundus selle otsuse üle päris õnnelik olevat. Nad lahkusid käsikäes ning Inglisilma lapsed, kes olid vahepeal jõudnud Erika juurest plehku panna, hõiskasid: "Juhhuu! Emme abiellub! Kuu aja pärast saame jälle torti süüa!"