53. Lastega või lasteta
Ükskõik kui palju Max ka ei üritanud, mitte kedagi ei huvitanud tema maagiline ja sensatsiooniline etteaste. Ta võis teha ükskõik mida, alustades kaarditrikkidest ja lõpetades enda kõhu lõhki lõikamisega, aga inimesed möödusid temast omaette muiates või täiesti tuimade nägudega. Üks möödakäija, kõvakübarat kandev ruudulise pintsakuga mees, jäi seisma ja koputas oma peakatte põhjale. Tema vasak silmamuna popsatas pealuu seest välja, jäi vedru otsa rippuma ning mees hüüdis heleda häälega: „Kuku!“ Sellise nalja nägemine kaotas igasuguse esinemisisu. Max pühkis oma käed verest puhtaks, korjas asjad kokku ja käskis kaasas olnud lastel ennast kiiremini liigutada, kuigi nemad milleski süüdi ei olnud. Iga hetkega soovis Max üha rohkem põgeneda sellest äraneetud linnast kusagile, kus keegi tema esinemisoskusest ja erilistest annetest lugu pidada oskaks. Pagariärist möödudes jäid lapsed näljaste nägudega vaateakent vahtima. Endamisi ohates astus Max poodi, pani kaardipaki lauale ja tu...