127. Vein
Kell kümme õhtul polnud Max endiselt koju tulnud. Köögisaare ümber baaripukkide otsas istusid Lily, Kris ja Päikesetõus. Kahe tühja ja ühe äsja avatud veinipudeli kõrval seisid kaks pooleldi täidetud pokaali. "Kassi jättis ka mulle," ütles Lily. Ta vaatas, kuidas karvutu nimekaim külmkapi otsas seistes koera jõllitas, selg küürus ja kõrvad peadligi tõmmatud. Bob ei viitsinud isegi vastu vaadata. Tal oli sellest elukast sügavalt ükskõik. "Tuleb järgi," vastas Päikesetõus ning pani piparmündilõhnalise teetassi vaikse kolksatuse saatel lauale. "Kas ma peaksin talle helistama või ootama, kuna ta ise mulle helistab?" küsis Lily. "Kas on võimalik, et ta mõtleb ümber ja tuleb tagasi?" Vastuse asemel võttis Päikesetõus pliidi kõrvalt teekannu ja valas oma tassi uuesti täis. Kris libistas sõrmeotsa veinipokaali serval ja tõi kuuldavale ebamaise heli. Mitme klaasiga oleks saanud terve heliredeli, aga praegu polnud selle järele proovimiseks sobiv aeg. Kui...