52. Doktor
Läbilõikav titekisa rebis magajad jõhkralt sooja une rüpest välja ning seadis silmitsi karmi reaalsusega. Koperdades ja komistades haaras Kris kotikese piimapulbriga ning tormas ukse juurde. Käsi ukselingil, pööras ta ümber ja jooksis tagasi, lutipudeli järele. Lily püüdis samal ajal last rahustada, näol võigas valugrimass. Sidemed tema keha ümber olid tumedate laikudega kaetud. Plekke leidus ka voodilinal. „Oh sa vana…“ pomises Max vampiiritari seisukorda nähes. „Sa pead koos minuga Doktori juurde tulema,“ ütles Kris vastuvaidlemist mitte sallival toonil. "Meie sind ravida ei oska." Lily ei üritanudki vastu hakata. Tal oli selleks liiga valus. Doktori töökoht polnud väljaspoolt vaadates üldse tavapärase haigla moodi, vaid meenutas rohkem vanamoodsat maamaja koos väikese õunaaia, lillepeenarde ja lippidest taraga selle kõige ümber. Tänane ilm soosis erilisi külalisi - taevas oli pilves ja tibutas õrna vihma. Kellukesega varustatud välisuksest sisse astudes leidsid Kris ja L...