176. Rohelised valvurid
"Andis sul alles joosta," lausus Päikesetõus viimaks kiriku juurde kohale jõudes. Ta oli Maxi autosse pakkinud nii loomad kui telgi, sest Maxi hädakutsungeid arvestades võis juba arvestada, et probleemi lahendamiseks kulus aega. "Läbi metsa tulles polnudki nii pikk maa," vastas Max ning osutas kirikule. "Sinu töö?" "Ei ja jah," vastas Päikesetõus mõtlikult taimi silmitsedes. "Need pole minu tehtud, aga ma põhjustasin nende tekkimise." Max vahtis sõpra tühja pilguga. Ta polnud eelmisest šokist veel päriselt toibunud ning mõistukõnest arusaamine käis praegu üle jõu. "See tähendab mida?" küsis Max. "See tähendab seda, et Angie julges lõpuks ometi oma võimet kasutada, kuid läks natuke hoogu," vastas Päikesetõus. Samal ajal väänlesid ja susisesid rohelised väädid nagu hiiglaslikud maod. Max arvas, et kuulis mõnda neist väga vaikselt sisisemas. Päikesetõus kõndis taimedele lähemale, ümisedes omaette tundmatu kõlaga melood...