10. Monstrum
See polnud traktor ega piimaauto. Kõige rohkem sarnanes hiiglaslik roosteplekiline monstrum soomustatud kombainile. Sõiduk seisis keset hoovi, mootor hirmuäratavalt valjusti urisemas. Kris kartis, et see rauakolakas võib iga hetk õhku lennata, kuid ronis siiski kuulekalt masina metallist kõhtu. Maxi näoilmet vaadates võis arvata, et see, kelle või mille eest nad põgenema pidid, oli tunduvalt hullem kui plahvatusohtlik sõiduvahend. „Päikeselistel päevadel võib taolisest asjandusest päris palju kasu olla,“ kiitis Lily monstrumi sisemust hindavalt uurides. See oli seestpoolt palju avaram, kui väljast vaadates tundus. Kris kössitas kabiini tagumises nurgas, seljakott süles. Kotisuust rippusid väljad roosad jänesekõrvad Max sikutas paaniliselt juhtkange ja vajutas nuppe. Ta oli elu jooksul igasuguseid masinaid juhtinud, aga sellist nägi Max esimest korda. Tundus, nagu oleks hirmust hullunud maakas sõiduvahendi kokku keevitanud vana soomuki vrakist, kõigist kättejuhtuvatest masina...