59. Ennustaja-Emma
Koputuse peale ust avama läinud Kris leidis enda ees seismast vanema proua, kes tervitas viisakalt, vabandas ohtrasõnaliselt ja küsis: „Kas Ennustaja-Emma elab endiselt siin? Sooviks tema vastuvõtule tulla.“ Naise jämedad lühikesed sõrmed pigistasid kõvasti käekotti. Tundus, nagu ta kardaks, et see veidra välimusega meesterahvas kavatseb teda otsekohe paljaks varastada. „Hetkel teda siin pole,“ vastas Kris ja naeratas nii sõbralikult, kui vähegi oskas. Millegi pärast taganes külaline paari sammu võrra. „Äkki saan ma midagi edasi öelda, kui Ennustaja-Emma tagasi tulema peaks?“ oli Kris abivalmis. Proua maigutas õigeid sõnu otsides suud, enne kui lausus: „Öelge talle, et Linda soovib kaartidelt nõu küsida.“ „Saab tehtud,“ lubas Kris, soovis prouale head päeva ja lõi ukse külalise nina ees kinni. „Kes see oli?“ küsis Max. Ta oleks just kui maa alt välja ilmunud. Kris võpatas, haaras rinnust ja ahmis õhku. „Ära tahad tappa või? Mul jäi süda seisma!“ „Mitte tappa, vaid aeglaselt surn...