69. Seebimullid
Hommikul silmi avades nägi Lily, et Kris istub põrandal tema vastas, joonistusplokk põlvedel ja pliiats käes. Kuna akende ees rippusid paksud kardinad, tundus Lily´le, et öö kestab endiselt. „Kaua ma magasin?“ küsis ta. Kris vaatas kella, mis rippus seinal otse Lily pea kohal, nii et ta ei saanud seda ise näha. „Pool kaheksa,“ vastas Kris. „Magasid hästi?“ Lily hüppas ehmunult püsti. „Emma! Kas ta magab ikka veel?“ „Emma magab, ole nüüd tasa,“ rahustas teda Kris. „Ma olen talle vahepeal paar korda süüa andnud.“ Ta ulatas Lily´le tassi asendusverega ja istus siis tagasi joonistama. „Tänan sind,“ vastas Lily rahunenult, istus tagasi tugitoolile ning rüüpas lonksu keemiku kokku segatud jooki. Vegan-veri hommikukohvi asemel. „Mida sa joonistad?“ „Ah, niisama,“ vastas Kris pooleliolevale pildile kiiresti puhast lehte peale pöörates. Lily tõusis aeglaselt, pani tassi lauale ja kõndis pehmel kassisammul üle vaiba Krisi juurde. „Palun näita,“ nurrus ta meela häälega ja silitas sõrmeotstega m...