257. Pärilikkus
"Kedagi ei huvitanud. Talle ei tehtud isegi lahkamist," lõpetas Robin oma loo. Ta jäi vaikides ootama Krisi hinnangut. Kris liigutas hääletult huuli, juskui loeks midagi kokku. "Viis... või seitse," ütles ta. "Ma pole päris kindel." "Viis või seitse aastat vangistust?" "Inimesi, keda ma tapnud olen. Enamasti kogemata. Nii et minuga võrreldes oled sa lausa pühak." "Sina? Oled inimesi tapnud?" imestas Robin. "Sa ei suudaks kärbestki tappa!" Kris hüpitas vaikselt ümisedes tulekera enda peopesal. Tuli oli ühtaegu ilus ja surmav. Kindlasti mitte ohutu. Sama kehtis Krisi kohta. Ta võis tunduda ohutuna. Kleiti ja meiki nägi ta tõesti kena välja, aga oht hõõgus endiselt sügaval sisemuses nagu leek turbarabas. "Olgu, sa suudad tappa," muutis Robin meelt. "Aga sinus pole kurjust. Sa ei soovi kellelegi halba." "Ja sina soovid?" "Ma vihkasin teda," ütles Robin. "Oled sa kunagi kedagi...