14. Laul
https://youtu.be/r21Qza6vadU „Meil ei saa kaardiga maksata,“ sõnas leti taga seisev turske baarmen. "Sularaha on?" Max piidles teenindajat mõnda aega ja hakkas siis ohates taskutest münte otsima. Selle mehe peal ei saanud mentalismi rakendada. Tegemist oli elunäinud tüübiga, kes tõstis kõik petturid ja tülinorijad vasaku käe väikese sõrmega ukse taha. Baarmen võttis raha vastu, mühatas midagi ja valas veeplekilisse klaasi natuke viskit. „Kas sina pääsesidki selle Cthulhu küüsist?“ küsis üks habetanud mees Maxi vasaku kõrva ääres. Päss kügeles kipaka baaripuki otsas, nina ees liisumas poolik õllekruus. „Millise Cthulhu?“ küsis Max teadmatust teeseldes. Sedasi kutsuti elukat siis rahva hulgas. Tõepoolest, suurt kombitsatega limukat võis võrrelda koletisega ammusurnud kirjaniku raamatutest. „Selle Cthulhu, kes meie linna lähedal ühes külas paarkümmend inimest elusast peast nahka pani!" kraaksatas vanamees ja rüüpas tubli sõõmu õllekruusist, et jutt paremini edasi veereks....