4. Paar päeva veel
"Said ka aega läbi astuda,“ sõnas Sid tusaselt. Ta ei vaevunud isegi pilku tõstma, et vaadata, kuidas Max pärani löödud välisukse juures staaritsevalt poseeris nagu päevakangelane. Näljast nõrkenud Angie ei jaksanud Maxi millegagi visata, kuigi oleks seda väga soovinud. Kris oli ametis hiiglasliku seinamaalingu joonistamisega. Ta üritas teha autoportreed, kasutades selleks põrandaalusest keldrist leitud iidvanu moose. Max tundis sügavat kahetsust, et nad pidid taolise kunstiteose varsti maha jätma. Paraku oli see kujunenud traditsiooniks – igas linnas, kus nad etendusi andsid, suri Max kangelaslikku surma ning Kris jättis ajutiseks elukohaks olnud ruumi seinale joonistuse ühest oma pereliikmest. Eelmises kodus joonistas ta Angie, üle-eelmises Maxi, üle-üle-eelmises Sidi ja enne seda iseennast. Nüüd hakkas ring jälle otsast peale. „Ära kiirusta, Kris,“ ütles Max, pööramata Sidi sõnadele vähimatki tähelepanu. „Me ei lahku veel niipea.“ „Millega sa jälle hakkama said?“ küsis An...