8. Karistus
Õhtu saabudes oli Kris varakult uinunud, kaisus suur roosa jänes. Ta oli selle leidnud samalt voodilt, millel nüüd reisiväsimust välja puhkas. Tema vend valvas endiselt oma südamedaami und. Kohe, kui Lily üles ärkas, kummardus Max naise näo kohale ja kallutas pead, nii et tema kael vampiiri nägemisulatusse jäi. „Ei, mitte nii,“ tõrjus Lily meest endast eemale. „Otsime privaatsema koha.“ „Kris magab. Ta ei kuule midagi,“ sosistas Max. „Tema unega võib isegi raketirünnaku rahulikult maha magada.“ Lily otsis pilguga sobivat eset piinamismängu alustamiseks. Midagi teravat... Nööpinud Maxi särgiesise lahti, võttis Lily terasküünisega sõrmest kinni ning tõmbas mehe rinnale pika erkpunase haava. Aeglaselt ja õrritavalt limpsis ta nahale immitsevaid verepiisku, kiusates nõnda nii Maxi kui iseennast. Iga järgmine lõige tuli eelmisest sügavam. Seda magusvalusat tunnet, mis Maxi keha läbistas, ei saanud võrrelda inimliku ihaga. Ta polnud veel kunagi ühegi naisega midagi nii võimsat kog...