120. Hetk
See kõik juhtus samal hetkel: Kris oli just leidnud Emma. Vaevu elusana, raskelt vigastatu ja nälgivana. Hoolimata kõigist imevõimetest, ei taibanud Emma neid õigel ajal kasutada. Laigulise sõdurimundriga julgelt ringi liikunud tüdruk tabati üsna pea ja lukustati ühte paljudest keskväljakule riputatud raudpuuridest. Karistuseks korduvate relvastatud kallaletungide, varguste ja rahvuskangelaste mõrvamise eest, kes olid enne surma jõudnud teise ilma saata mitu relvastatud röövsalka. Emmat peeti Inglisilmaks ja vastupidist tõestada polnud võimalik. Vaevalt jõudsid isa ja tütre pilgud kohtuda, kui maailm mustaks tõmbus ja kõlas selline hääl, nagu oleks tohutusuur tükk tarretist hiiglasliku kõrre sisse tõmmatud. Lürps! Lilleke oli baasist vaid mõnekümne meetri kaugusel, kui Kristoferi kookon hakkas üleni hõõguma ja Lily pillas ta vaikselt karjatades sülest maha. Samal ajal märkas üks lastest, et aurukatla rõhunäidiku osuti nihkus punase ala lõppu ja väreles kurjakuulutavalt. Hetk...