70. Aasta hiljem
„Max, vaata seda ennustajast tibi!“ hüüdis Igor raske sammuga üle läve astudes, nii et terve vagun korraks viltu vajus. Pean vist jälle rehve pumpama, mõtles Max pakutud ajalehte vastu võttes. Ta tõmbas fotot nähes hommikukohvi kurku. Pildil oli Lily! Ta oli peaaegu äratundmatuseni muutunud, kandes tänavatüdruku rõivaste asemel mustlaslikult kirevaid hilpe, aga ometi oli see tema. Lehte pöörates jätkus lugu koos veel mõne fotoga ja ühel neist seisis Lily kenasti Krisi kõrval. Nad hoidsid süles väikest tüdrukutirtsu ja nägid välja nagu õnnelik hipipere. „See pesakond pidi olema natuke omamoodi, eriliste võimetega,“ jutustas Igor. „Mõtle, kui meil õnnestus nad meie trupiga liita. Raha voolaks nagu muda!“ „Jah, Igor,“ vastas Max äraolevalt. Mälestused Lily´ga koos veedetud ajast voolasid kõik ühe korraga pähe ja matsid mõistuse enda alla, just nagu Igori mainitud mudalaviin „Kas pole tore, et me läheme juba homme samasse linna, kus see perekond elab?“ jätkas Igor lapseliku vaimustus...