253. Tuli ja jää
Aga enne seda, kui jõuame Maxi ja Regina kummalise taaskohtumise juurde, on vaja ära rääkida Krisi ja Robini lugu, mis leidis aset kolm aastat enne abiellumist. "Hei," kõlas vaikne tervitus Krisi selja taga, pannes ta võpatama, nagu oleks surm ise tema õlale koputanud. Pead pöörates võpatas Kris veelkord. Inimene, keda Kris kaks päeva järjest asjatult kohvikus otsimas oli käinud, seisis nüüd tema ees. "Mul pole telefoni," vabandas Kris ja lisas seejärel: "Tere." "Tere," vastas noormees, püüdes hoida mõõdukat vahemaad Ellaga, kes teda altkulmu piidles. See tüdruk tundus mingil põhjusel ohtlikuna. "Ostad lastele süüa?" "Endale ka," vastas Kris ja lisas korvi sisu vaadates nukralt: "Kui lastest midagi üle jääb." "Mida sul tarvis on?" küsis noormees, kelle nimegi Kris sellel hetkel veel ei teadnud. "Ma maksan ise." Kris jäi noormeest tõsiselt põrnitsema. Mõtetes polnud ühtegi märki halvas...