56. Paranemine
Veel pooleldi unehõlmas viibiv Doktor põrkas kööki hommikukohvi tegema minnes kokku Krisiga, kes kandis seljas tema lemmik hommikumantlit. „Härra, see rõivaese ei kuulu teile,“ ütles Doktor rõhutatud viisakusega. Kris pööritas silmi, võttis mantli seljast ja tatsas porgandpaljana minema, pomisedes omaette: „Kindlasti poleks ma tohtinud teie vanni ja seepi samuti kasutada, härra Doktor…“ Doktor nuusutas hommikumantlit, kirtsutas põlglikult nina ja viskas mantli tabureti peale. See riideese vajas väga põhjalikku pesu. Nagu oleks äsjasest vahejuhtumist veel vähe, avastas Doktor, et kohvpulber oli otsa saanud. Purgi põhjas polnud enam kübetki alles. Arst sügas hõrenevate juustega pealage, kohendas prille ja mõtles. Tal oli elu jooksul olnud palju erinevaid patsiente, aga keegi neist polnud veel nii häbematult sisse kolinud. Midagi tuli ette võtta. Ilmselgelt vajasid naine ja pisike laps mõningast hoolt ja järelevalvet, kuid need ülejäänud, eriti see noormees, kes oli süüdimatult ära j...