250. Jah
Kõik sai alguse nii:
Kris ja Robin kohtusid kolm aastat tagasi. Pärast Jimi siitilmast lahkumist oli Kris loobunud kedagi enda kõrvale otsimast. Ta närtsis silmnähtavalt. Särav punapäine Niina, kellena ta oli viimased aastad elanud, hakkas muutuma nukraks ja luitunud väljanägemisega Krisiks. Tsirkuseetenduste ajal püüdis ta näidata ennast sellena, kes oli varem, aga see tundus rohkem kustunud tiku uuesti süütamise kui heleda leegina. Krisi vaim oli hääbunud.
Ta otsustas tsirkusest lahkuda ja minna koos lastega tagasi maailma, mis pärast viiruse laastustööd aegamisi taastus. Erika tuli koos temaga. Max ei jäänud üksi. Ta oli jõudnud endale uued artistid leida ning jätkas Miraažiga mööda erinevaid maailmu ringilendamist.
Ja siis, ühel päeval, tuli Krisi nukrasse ellu tema. Ta jäi pisikeses nurgapealses kohvikus seisma laua juurde, kus Kris üritas meeleheitlikult maha rahustada omavahel kaklevaid kaksikuid ning varateismeline Ella nende mõlema peale karjus. See perekondlik "idüll" pidanuks iga normaalse inimese eemale peletama.
Robin polnud normaalne. Ta poetas kohvitassi serva alla suhkrutükkide juurde väikese sedeli, käsitsi joonistatud lillekesega ülemises paremas nurgas. Sellel sedelil oli nimi ja telefoninumber.
Äsja tsiviliseeritud maailma naasnud Krisil polnud telefoni, millega helistada. Arvutist ja internetist rääkimata. Selle asemel, et Erikalt telefoni laenata ja vastata piinlikkust tekitavatele küsimustele, tuli Kris järgmisel päeval kohvikusse tagasi. Ilusama ja säravamana. Lootusrikkana.
Aga Robin polnudki enam leti taga.
Robin ei viibinud kohvikus ka ülejärgmisel päeval.
Kris oli valmis juba loobuma ja kõigele käega lööma, kuid nad kohtusid uuesti... supermarketi järjekorras seistes. See on juba omaette lugu, mis väärib eraldi peatükki.
"Rahune maha või ma torkan sind nõelaga!" kirus Erika pulmakleiti Krisi kõhetu keha ümber sättides. "Kas sa pole viimastel nädalatel üldse midagi söönud? Kleit lausa lehvib su ümber."
"Söömiseks pole aega jätkunud," vastas Kris. "Kõik need organiseerimised ja korraldamised võtsid kogu mu aja ja energia."
Erika mõmises halvustavalt ja küsis: "Aga mida Robin terve selle aja jooksul on teinud?"
"Tööl käinud ja raamatuid lugenud," vastas Kris. "Ta pole eriline peokorraldaja. Selle pärast toimubki pidu lossis, mitte kohvikus."
Erika mühatas midagi, kuid ei öelnud, mida ta asjast arvas. Polnudki vaja. Kris nägi tema mõtetest piisabalt palju ja enamgi veel.
"No tegelikult on tal häid omadusi ka," kaitses Kris, suutmata ühtegi neist headest omadustest välja tuua. Milline ilus algus abielule!
"Ma ei tea, kas ma teen õigesti," tunnistas Kris. "Alguses see tundus õige, aga nüüd..."
"Nüüd pole sul enam kuskile pääsu," vastas Erika ja tõmbas niidi valju raksatusega katki.
"Ole ilus ja naudi tänast päeva. Lahutada võid kas või homme."
Nii harjumatu oli näha Krisi üleni mustas. Tavaliselt oli ta kirev, sädelev ja üleni ehteid täis riputatud nagu papagoi. Nüüd aga kandis Kris musta pisikeste sätendavate täppidega kaetud kleiti ja erkpunase kalliskiviga kaelakeed. Kunagi oli see kivi säranud Lily kihlasõrmusel. Kris polnud nõus sõrmusest loobuma ning lasi selle kaelaehteks ümber teha. Saatusliku kiviga ehet pulmakleidi juurde sobitades tekkis hirm.
"Äkki ma ikka ei peaks seda keed panema, sest eelmine abielu jäi ära ja..." kahtles Kris.
"Kui sa täna ilusti kohale lähed, siis ei jää ära," oli Erika konkreetne. "Kui su mees välja ei ilmu, hakkan ise su meheks."
Krisi silmad läksid suureks. Kujutlus Erikast tema abikaasana ei mahtunud talle kuidagi pähe. Erika oli liiga suur, et üldse kuskile mahtuda.
"Küll ta tuleb," lohutas Erika. "Tema ju selle mõtte välja käis."
Tõepoolest, Robin tegi abieluettepaneku. See polnud kaugeltki nii teatraalne kui Krisi abieluettepanek Lily'le. Pigem romantiline, aga see jällegi oli Robini puhul üsna ebatavaline. Tavaliselt oli ta sama romantiline kui laternapost päevasel ajal.
"Oh sa!" hüüatas ukseavasse ilmunud Max. "Sa ei näe üldse enda moodi välja!"
"On see hea või halb?" küsis Kris närviliselt naeratades.
"Sa oled väga ilus pruut," vastas Max. "Kui sa poleks mu vend, abielluksin ise sinuga."
"Täna juba teine," ohkas Kris. "Robinil on kõvasti konkurente."
"Teeme pruudiröövi," ütles Erika vaevumärgatava muigega suunurgas. "Anname su Robinile tagasi ainult siis, kui ta..." Erika vaatas abiotsivalt Maxi poole.
"Hakkab kodus kõiki neid töid tegema, mida Kris praegu teeb," lõpetas Max. Kuigi ta oli Robinit ainult paar korda näinud, piisas sellest üldmulje jaoks täiesti.
"Siis jääbki pruut igaveseks meile," arvas Erika. Tema elas samas lossis, kus Kris ja Robin koos lastega. Ta oli toimuvaga väga hästi kursis. Lisaks teadis ta Robinit palju kauem kui Krisi, juba titest peale.
"Kuulge, ma tõesti mõtlen ümber, kui te samas vaimus jätkate!" hüüdis Kris ning marssis tahatuppa rahunema. Max ja Erika vahetasid pilke.
"Äkki lähed ja räägid temaga. Muidu nutab veel oma meigi laiali," sosistas Erika.
Max polnud sugugi kindel, et tema rääkimine olukorda veel hullemaks ei tee. Samas ei lubanud südametunnistus venda elu tähtsaimal päeval üksi jätta. Ta järgnes Krisile ning leidis pruudi akna juures seismast ja mõtlikult õue vaatamast.
"Kris, see, mida ma enne ütlesin..." alustas Max.
"Ma tean," lõikas Kris vahele. "Ma tean kõiki tema halbu omadusi, kuid ma ise pole samuti ideaalne. Ta on mu tujud välja kannatanud ja laseb mul olla see, kes ma olen. Ta pole kunagi mu laste vastu halb olnud. Ta on tark ja näeb hea välja. Ning tahab ikkagi abielluda minusuguse veidra vanamehega, kes kujutab ette, et on imeilus printsess." Krisi silmad hakkasid läikima ja nina muutus vesiseks. Max tõmbas vilunud mustkunstniku liigutusega varrukast välja taskuräti. Kris tupsutas väga ettevaatlikult silmad kuivaks ja nuuskas räti sisse häälekalt nina, mille peale Max kommenteeris: "Võid selle endale jätta."
"Sa ei tahagi osakest minust," tögas Kris rätti harjumuspäraselt varrukasse toppima hakates. Märgates oma tegevust, tõmbas Kris taskuräti kleidikäisest välja ja viis pesukorvi.
Pesukorvi kõrvale jäi vannitoa peegel. Teinud viimased viimistlused oma välimuses, lausus Kris otsustavalt: "Hakkame minema. Kui Robin mu altari ette jätab, siis on ta palju targem, kui ma seni arvasin."
Kommentaarid
Postita kommentaar