228. Pooleldi loom ja öised külalised

Rotipoiss istus ööpimeduses tsirkusetelgi tagaukse kõrval, süütamata sigaret sõrmede vahel, ning vahtis süngelt enda ette. Ta ei saanud kuigi kaua üksi olla. Vajadus telgitaguseid põõsaid kastmas käia oli Maxi üles äratanud. Saanud asjatoimetustega ühele poole, tuli ta tagasi ning jäi Rotipoisi ette seisma. 

"Tahad rääkida?" küsis ta. Rotipoiss kehitas õlgu. Võtnud seda kui nõusolekut, istus Max Rotipoisi kõrvale. 

"Millest teil siis seekord probleem tekkis?" küsis ta.

"Sinust," vastas Rotipoiss ning jäi huviga Maxi reaktsiooni ootama.

Maxi silmad muutusid imestusest suurteks ja ümmargusteks.

"Minust? Ma pole su naist tõesti sõrmeotsagagi puudutanud. Ei julgeks ka, kui aus olla."

"Jah, ma tean, et sa pole talle ligi ajanud," vastas Rotipoiss. Ta ohkas sügavalt. "Mind ärritas, et Inglisilm üritas mulle eimillegi eest kätte maksta, käitudes sinu etenduste ajal, nagu... nagu sa vist ise ka märkasid."

"Rotipoiss, sul on paranoia," pani Max sõbrale halastamatu diagnoosi. "Ma rääkisin Inglisilmaga hiljuti."

"No ja mis ta ütles?"

Maxile meenus Inglisilma kahjurõõmus naer, kui ta lubas, et tekitab mustkunstniku assistendina Rotipoisile peavalu. Seda polnud murtud südamega noormehel tarvis teada.

"See noormees kuuleb su mõtteid," tuletas Rotipoiss meelde. 

"Sina ka," oigas Max pead käte vahele haarates. "Kuradi telep..." Tal ei tulnud õige sõna meelde. "Telepederastid."

"Mis asjad?" küsis Rotipoiss naerma puhkedes. "Ma tänan, aga sellele vihjamine polnud küll vajalik."

"Ma ei mõelnud seda nii," lausus Max vabandavalt. "Tahtsin tegelikult öelda, et Inglisilm kahtlustas sind armukese pidamises."

"Väga põnev. Ma tahaks ka seda armukest näha," vastas Rotipoiss. "Jah, ta tegi vihjeid Regina kohta, aga meie vahel pole tõesti midagi. Ma vaevu tean teda. Tegelikult peaks hoopiski Kris praegu märatsema, sest Regina elab Jimi juures."

"Tal pole põhjust," vastas Max.

"Jah, selline vanusevahe oleks juba perverssus," nõustus Rotipoiss.

"Seda ka," lausus Max. "Pealegi... Kurat, ma ei tohtinud sellest rääkida."

"Millest?"

"Lubad, et ei ütle Reginale?" tingis Max. Ta teadis, et Rotipoiss oskas paremini saladusi hoida kui Kris, aga kedagi ei saanud täielikult usaldada. "Jim peab ise talle kirjutama, viiplema, tantsima või mis suhtlusvorme veel olemas on?"

"Luban, et ma ei ütle," kordas Rotipoiss silmi pööritades. Maxi mõtted olid nüüd tabaluku taha suletud ja saladust ei saanud sealt enam välja koukida. Tuli oodata, kuni Max ise selle välja ütles.

"Jim arvab, et Regina on tema tütar," lausus Max. Ta vaatas kartlikult ringi, justkui kartes, et keegi võis neid pealt kuulata.

"Päriselt?" Sellist uudist Rotipoiss küll oodata ei osanud. "Ega tal äkki üht poega kuskile kadunud pole?"

"Vist mitte," vastas Max. "Pead temalt ise  küsima."

"Lõpuks oleme kõik omavahel suguluses," sõnas Rotipoiss. "Haige maailm."

"Miks Inglisilm su ikkagi välja viskas?" jäi Maxile arusaamatuks. "See on juba ma ei tea mitmes kord. Kas ta ära ei tüdine?"

"Ei visanud välja," parandas Rotipoiss. "Ma tulin ise."

Maxi kulmud kerkisid imestusest poole laubani. "Kae nalja! Kasvatasid munad endale või?"

"Ei, mu rotid kasvatasid," vastas Rotipoiss. "Tegelikult oli mul see mõte juba pikemat aega peas. Lastest hakkas iga kord kahju."

"Noh, lapsed määritakse nüüd nagunii Krisi kaela," ennustas Max. "Äkki üritab ennast ka uuesti talle kaela määrida."

Endamisi irvitama hakates lausus Rotipoiss: "Seda ma tahaks näha. Jim versus Inglisilm. Vanamees ei loobuks Krisist nii lihtsalt." Rotipoiss lisas tõsinedes: "Inglisilm tahab vabadust. Ta on kogu elu lastekarja kannul jooksnud. Alguses olid nooremad õed-vennad, hiljem oma lapsed. Ei hetkegi aega iseenda jaoks."

"Sa armastad teda endiselt," nentis Max. Rotipoiss nõustus mornilt noogutades. "Aga ma ei taha enam tema tallaalune olla. Kui ta mind natukegi inimlikumalt kohtleks, mitte nagu orja või lemmiklooma, siis..."

Max püüdis sarkastilist muiet peita, kuid ei suutnud siiski mainimata jätta: "Sa ju oledki pooleldi loom."

"Inimene kuulub ka loomariiki," ei jäänud Rotipoiss vastust võlgu. "Ennetamaks su küsimust, ma ei pidanud selle teada saamiseks entsüklopeediat läbi närima."

"Piisas kohalikust ajalehest," lausus Max ja vangutas naerdes pead. "No kurat võtaks, leppige ära. Te ju ei suuda ilma teineteiseta elada."

"Ei," vastas Rotipoiss resoluutselt. "Aitab sellest. Kas sul mulle tööd on pakkuda?" 

"Jim ehitab laeva," vastas Max. "Tahad äkki appi minna? Ära ainult auku sisse näri."

"Kui ta mulle piisavalt palju süüa annab, jääb laev terveks," lubas Rotipoiss. 

"Toidu pakib nagunii Kris teile mõlemale kaasa," vastas Max ning ajas ennast vaevaliselt püsti. Kondid olid istumisest kangeks jäänud. "Kuule, kell on palju. Mina lähen tagasi magama, enne kui põngerjad kõik jalule ajavad."

Magamisest ei tulnud seekord midagi välja, sest öötaevasse ilmus hiiglaslik tume kogu ja kiiskama lõid silmipimestavad tuled, just nagu tulnukate kosmoselaeval. Õhupiraadid olid tulnud Reginat koju tagasi viima.