165. Lepitust otsides

Üle metalli kõlksumise kõlas vali aevastus. See kajas autoremonditöökoja betoonseintelt mitmekordselt tagasi. 

"Terviseks," kommenteeris Miikael, kellest olid näha ainult varbad. Ta oli emale appi tulnud, sest Inglisilm ei jaksanud haigena tööd teha, aga autod oli vaja kiiresti korda saada.

"Tuleks siis seda tervist," torises Inglisilm ning nuuskas valjult taskuräti sisse nagu pasunakoor. Pea valutas ja silmad olid udused. Ta lootis, et sellises olekus kogemata midagi veel hullemaks ei muuda. Alati oli võimalik katkist autot palju rohkem katki teha. Õnneks oskas Miikael sama hästi mootorsõidukeid parandada kui Inglisilm ning hakkas temast juba ettegi jõudma. Vanus oli ainus asi, mis Miikaeli ametlikult mehaanikuna töötamast takistas. 

Ukseavasse ilmus kellegi kõhetu siluett. Inglisilm hõõrus punetavaid silmi, nuuskas veelkord nina ja läks vaatama, kes teda tülitama oli tulnud.

"Sina!" kraaksatas Inglisilm Rotipoissi nähes kähedalt. "Sa kuradi tõpranahk julged ennast näidata?"

Rotipoiss neelatas ja taganes ühe sammu võrra. 

"Ma... Ma tulin et..." kogeles ta kortsunud kirja Inglisilmale ulatades. "Palun loe."

"Kuramus, selle sisse ei anna nuusata ka," kommenteeris Inglisilm kirja vastu võttes. "Ära loodagi, et mingi närune paberilipakas mu meelt muudab."

"Mhmh," mõmises Rotipoiss minekule pöördudes. Ta nägi välja nagu hunnik õnnetust. Inglisilmal hakkas temast kahju, kuigi viha ja solvumine olid endiselt alles. Sellist sigadust ei saanud niisama lihtsalt andestada. 

"Tule õhtul, kui lapsed magavad, meie maja ette," ütles Inglisilm. "Siis ma vaatan, mida sinuga teen. Muide, kas sa Krisist tead midagi?"

Rotipoiss noogutas, kuid ei rääkinud rohkem. Nähes vestluskaaslase küsivat pilku vastas ta sunnitult: "No mida sa ise arvad?"

Inglisilma õlad vajusid kurvalt longu ja nohuläikelistesse silmadesse kerkisid pisarad. Kogu maailma raskus langes tema peale. "Et siis ongi nii?" sosistas ta.

"Nad lasid eile koos jalga," sõnas Rotipoiss. Tal oli nii halb neid sõnu lausuda, nähes kui palju need Inglisilmale haiget tegid. "Max on praegu samas seisus, mis sina," lisas ta. "Käis eile õhtul Päikesetõusu telgis ahastamas."

"Uskumatu, kui paljudele inimestele sa suutsid sitta kaela valada," vangutas Inglisilm pead ja pühkis varrukaga nina, jättes näole musta õlitriibu. Tema telefon hakkas helisema. "Õhtul näeme," ütles Inglisilm enne, kui kõne vastu võttis. 

Rotipoiss hakkas aegamisi minema. Jõudnud nägemisulatusest välja, lagunes ta laiali ja jäi rottidena töökoja lähedusse luurama. Rotipoiss tahtis näha Inglisilma reaktsiooni kirja lugedes. Selle järgi sai otsustada, kas oli üldse mõtet õhtul kohale minna. 

Kell oli kümme õhtul, kui Inglisilm hoolimata soojast sügisõhtust maja trepi peal lõdises, paks sall ümber kaela seotud ja nahktagi lukk kurguni kinni tõmmatud. Sigaret suitses kahvatute värisevate sõrmede vahel. Ta ootas Rotipoissi, lugedes üha uuesti tema kirja. Sõnad olid liiga ilusad ja laused liiga korrektsed. Ta ei suutnud leida ühtegi õigekirja viga. 

"Kes selle kirjutas?" küsis Inglisilm kohe, kui Rotipoiss nähtavale ilmus. 

"Päikesetõus aitas mind," tunnistas Rotipoiss. "Ma ütlesin talle, mida kirjutada."

"Istu," osutas Inglisilm enda kõrvale. "Kui sa katku ei karda."

"Pole sul mingi katk. Tavaline külmetus," lohutas Rotipoiss. Ta andis Inglisilmale väikese kotikese. "Tõin sulle rohtu ja natuke šokolaadi." Rotipoiss teadis, et Inglisilma lastel oli kombeks kõik maiustused ära süüa kohe, kui need üle ukseläve jõudsid. Šokolaad oli nagu salakaup, mida Inglisilm sai ise süüa ainult siis, kui lapsi nägemisulatuses ei viibinud. 

"Olgu, lükkasid surmaotsuse paari päeva võrra edasi," ütles Inglisilm kingitust vastu võttes. "Sitavares oled ikkagi."

"Jah," vastas Rotipoiss. "Hakkas sul nüüd kergem?"

"Oota," ütles Inglisilm ning harutas koti lahti. "Valge šokolaad?" hüüdis ta pettunult.

Rotipoiss pööritas sügavalt ohates silmi. Tänulikkust polnud mõtet Inglisilmalt oodata. "Tavalist on ka."

Inglisilm nuusutas umbusklikult koti sisu, kuigi ei tundnud nohu tõttu ühtegi lõhna. "Kuskohast sa need pihta panid?" küsis ta.

"On sellel tähtsust?" laiutas Rotipoiss käsi.

"Vist mitte," lausus Inglisilm koti sisu degusteerima hakates. Maitsemeel oli õnneks enam-vähem alles. "Soovid ka?" 

"Ma tõin need sulle," vastas Rotipoiss. "Tahtsid mind oma katkuga nakatada?"

"Kurat, läbi nägid," muigas Inglisilm šokolaadi mugides. "Nii et sa soovisid tõesti ainult aidata? Kas sul ei tulnud hetkekski pähe mõte, et oleksid võinud minuga rääkida? Nii nagu praegu."

"Sa poleks ju nagunii mind kuulanud," vastas Rotipoiss. "Sa ei oleks iialgi teda niisama minema lasknud. Kui, siis ainult surnuna."

"Sa tunned mind liiga hästi," vastas Inglisilm. Ta oleks tõepoolest Krisi pigem tapnud ja tükkidena tagahoovi matnud, kui tal Lily juurde tagasi minna lubanud. Rotipoiss oli mingis mõttes päästnud Krisi elu.

"Tead, kirbukott, teeme diili," otsustas Inglisilm.

Rotipoisi keha tõmbus üleni pingesse. "No nii?"

"Kui sa lähed Krisi juurde ja räägid talle ausalt ära, millega hakkama said, siis võid siia tagasi tulla," ütles Inglisilm ja tõstis hoiatavalt üles nimetissõrme. "Ainult lapsena. Mulle pole enam ühtegi meest vaja. Aitab sellest jamast."

Rotipoisi silmad läksid hirmust suureks. "Ma pean talle kõigest rääkima? Ta küpsetab mu ära! Inglisilm, palun halasta. Ma ei taha elusalt põleda. Lase mind parem kohe siinsamas maha."

"Räägi temaga unes," soovitas Inglisilm. "Kui ta seal su ära tapab, ärkad tervena üles." Köhahoog raputas Inglisilma nii, et Rotipoiss oli juba valmis tuppa jooksma ja vett tooma, kuid selleks polnud siiski vajadust. Rotipoiss katsus Inglisilma higist laupa. 

"Marss voodisse!" käsutas ta. "Ma viin homme lapsed ise kooli ja lasteaeda."

"Ma pole sulle veel tagasitulekuks luba andnud," õiendas Inglisilm, kuid lasi Rotipoisil siiski ennast tuppa viia. Ta vajus oma voodile pikali ja uinus hetkega. Rotipoiss mõõtis palavikku ning tormas kohe, kui numbrit nägi, külma vett ja käterätte otsima. Laotanud jahutava nartsu Inglisilma laubale, heitis ta ettevaatlikult voodi servale ning püüdis uinuda. Antud lubadus vajas täitmist.