45. Delikatessid kassidele
Säravvalges toas, mis oleks võinud oma steriilsuse poolest operatsioonisaaliga võistelda, harjas valgeid viigipükse ja valget triiksärki kandev heledapäine mees lumepallile sarnanevat valget Pärsia kassi. Ta noppis hoolikalt iga harja külge jäänud karva kilekotti, et miski tema heledat karusnahast vaipa ei rikuks. Plinkiv telefoni ekraan häiris idüllilist hetke. Sid asetas viimase karva hoolikalt koti sisse, lukustas selle hermeetilise sulguriga, viskas prügikasti, sulges kaane ja võttis alles siis kõne vastu. Tema näoilme tardus iga hetkega üha rohkem. Lõpetanud vestluse, vahetas Sid kiiruga riided, lukustas kõik kassid eraldi
puuridesse ja tormas uksest välja.
Mööda tootmisliini sõitis lõputu rida kassitoidukonserve. Purkidele kleebitud siltidelt vaatas vastu täpselt samasugune kass nagu Sidi oma. Sidil oli kasse palju, kõik äravahetamiseni sarnased. Need loomad ei söönud toitu, mida pakendati valge Pärsia kassi pildiga plekkpurkidesse. Etiketile trükitud info järgi pidanuks toit sisaldama delikatesslihatükikesi eriti tervislikus kastmes. Tegelikult oli tegemist lihtlabase rotilihaga eriti tavalises kastmes. Ainult Sid ja tema töölised teadsid seda ning firmasaladus oli hästi hoitud. Tehas toimis suurepäraselt ja konserve osteti rohkelt,
et toita kasse, kes omakorda hoidsid kontrolli all linnas elavate rottide arvukust. Kuigi neid pisikesi kavalaid loomi kasutati kõikvõimalikel otstarvetel, leidus ikka mõni, kes tükkis linnaelanike toiduvarude kallale. Eriti suures ohus olid aastaid tagasi maha jäetud kaupluste laod, kuskohast siiani väärtuslikke kuivaineid, hoidiseid ja šokolaadibatoone välja kaevati. Harvad polnud ka juhtumid, kus loodetud varanduse asemel leiti ainult rottide poolt ära näritud papitükid.
Kõik toimis suurepäraselt täpselt nii kaua, kuni rottide tapamajast elekter ära kadus. Miniatuursete giljotiinide terad jäidki õhku rippuma, rotte viimsele teekonnale juhatanud automaatsed lindid peatusid, närilisi pisikestes puurides hoidnud lukud avanesid ja tapamaja töötajad olid pimedas ruumis
ringi kobades palju suuremas paanikas kui lahti pääsenud loomad. Rottidel polnud põgenemiseks valgust tarvis.
Kogu selle kaose keskel säilitas Sid rahuliku ja külmaverelise hoiaku, kuid tema sees pulbitses metsik raev.
Sid oli kindel, et Maxi friigitsirkus põhjustas Sauroni generaatori seiskumise ja jättis tapamaja elektrita. Alati, kui Max kusagile läks, hakkasid igasugused asjad juhtuma.
Mis kõige hullem – Sid ei näinud enam, kus Max ja tema kaaslased viibisid, sest päikeseprillid, mille abil ta lähiminevikus toimunut samamoodi oli vaadanud nagu õhtust uudistesaadet, vedelesid nüüd katkisena kapiserval nagu kibe meeldetuletus tehtud veast. Ta oleks pidanud plaani paremini läbi mõtlema. Kogu see tehase, kasside, rottide ja muu taolisega tegelemine oli hajutanud Sidi tähelepanu ning ta ei suutnud seda endale andestada. Angie
hing vajas rahu. Selle jaoks pidi Maxist ja tema kaaslastest saama delikatesstoit kassipildiga purkides.
Kommentaarid
Postita kommentaar