Artist ja Ööliblikas

Nähes, et Miraažis oli neid juba oodatud, muutsid piraadid järsult kurssi ning võtsid suuna teise õhusõiduki poole, milles elas Inglisilma pere. Üles keeratud robotlindude parv lendas vurinal laevatekile. Nad olid sõnumitoojateks ees ootavast rünnakust.  "Linnud!" hõiskas Agnes ja tahtis neid kinni püüdma hakata, kuid Miikael sai tal viimasel hetkel sabast kinni. Päris sabast, sest Agnes oli viimase aasta jooksul üha rohkem loomastunud ning sarnanes rohkem kleiti kandvale koerale kui inimlapsele.  "Kõik trümmi, kohe!" röögatas Inglisilm, haaras püssi ja võttis piraadilaeva sihikule. Lapsed kadusid vaateväljast ning asusid oma positsioonidele. Kõik peale Agnese teadsid, kus on laskeavad ja mida teha tuleb, kui vaenlased ründavad.  Liikuvaid sihtmärke oli raske tabada. Selle pärast üritas Inglisilm lindude asemel pihta saada hiiglaslikule heeliumipallile, mis laeva õhus hoidis. Tundus, et see oli soomustatud, sest kuulid põrkusid palli pealt tagasi. Imelikul kombel ei...

Kaksikute varahommikuse ärkamisega kaasnes totaalne hullumaja. Kaltsulaps tõmbas alates üleeilsest üksikute rättide asemel välja rätiahelaid ning üritas neid õe kaela ümber siduda. Nagu oleks kisa veel vähe, hakkas Ella neile mõlemale valjusti moraali lugema, kiskudes samal ajal Marvinit Mayast eemale. Lõpuks karjusid kõik kolm last hüsteeriliselt. Kui Kris neil vait jääda palus, hääbus tema hääl kõrvulukustava lärmi sisse nagu tuulesosin.  Niipea, kui Jim nähtavale ilmus, põgenes Kris kajutist välja. Närvid olid viimase piirini pingul ja käed värisesid. Üleväsimus andis karmilt tunda. Toetudes reelinguservale,  hingas Kris sügavalt sisse ja välja ning laulis omaette mingit tobedat lastelaulukest, mida Ella terve eilse päeva oli lõõritanud. Küllap kuulis ta seda Anita käest. Nad olid südamesõbrannad ja õpetasid iga päev teineteisele uusi lollusi. Samas oli endast vanema sõbranna omamine kasulik ka, sest tänu Anita eeskujule hakkas Ella palju usinamalt lugemist õppi...

Pärast järjekordse etenduse andmist, kui suurem osa artistidest oli rampväsinuna unne vajunud, ei saanud Kris veel und. Lapsed magasid, kõik kolm korraga. Ainult ühe pisikese helesinise liblika tiibadel pilkus uudishimulik silmapaar. Mayat teades valvas sinine liblikas hommikuni ja magas kogu päeva. Õhtu oli olnud hullumeelne. Inglisilma põrgulikud järglased suutsid keset etendust omavahel tülli minna. Õnneks ei lastud kellegi aju õhku ning Kris vähemalt lootis, et oli suutnud publiku uskuma panna, nagu kuuluks kogu nääklemine etteaste juurde. Ta oli ju kloun. Järelikult võisid temaga koos lavale tulnud põngerjad samuti nalja teha. Krisil endal polnud sugugi naljakas. Etenduste kordaminekust sõltus nelja perekonna ellujäämine. Kolmes neist kasvasid väikesed lapsed. Seni polnud publik veel piletiraha tagasi küsinud, aga niimoodi jätkates nagu täna oli see vaid aja küsimus. Pannud lastele veel ühe teki peale, ronis Kris vaikselt laevatekile ja vaatas selget tähistaevast. Ööd ...

"Hei-hei ja ankur tõuseb..." üürgas Kris varahommikul laevaninas seistes nagu käilakuju. Max tuikus veel pooleldi magades kajutist välja ning käratas:  "Kui sa kohe vait ei jää, siis ei tõuse sul varsti enam midagi!" "Sa ütled seda inimesele, kelle naine hiljuti siitilmast lahkus," vastas Kris ja hakkas hullumeelselt lõkerdama. "Mul pole enam midagi kaotada. Peale oma laste... Aga nemad on tugevad ega kao kuhugi." "Umbrohi ei hävine," vastas Max, sülitas üle reelinguserva ning püüdis ära arvata, palju aega kulub, enne kui tatt maapinnani jõuab. "See käis sinu kohta, Kris." Hiiglaslik õhulaev Miraaž seisis kõrgel mäetipus, kuhu oli jalgsi väga keeruline pääseda. See mahutas endasse kõik tsirkuses vajaminevad rekvisiidid, Krisi koos kolme lapsega ning Maxi koos Juliaga. Üsna lähedal, teise mäetipu otsas balansseeris õhulaev Inglisilma pesakonnaga. Kolmas õhulaev parkis sama mäe nõlval, mille tipus seisis Miraaž. Va...

Läbirääkimised polnud lihtsad.  Lily oli äraminekuplaanile alguses väga vastu, aga andis lõpuks alla, sündimata laste nimel. Ta oleks meelsamini kaksikud ilmale toonud moodsa maailma haiglas kui keset tühermaad ilma arstiabita, kuid p raegust olukorda arvestades polnud varsti järel enam ühtegi arsti, kelle abile loota. Järelikult polnud erilist vahet. Igal pool oli ühtmoodi halb.  Ella pärast Lily ei muretsenud. Pigem pidid kõik teised muretsema, sest Ella oli sama ohutu kui ilma splindita käsigranaat. Max kõhkles, sest ta oli just tsirkuse loomisega pihta hakanud. Pooled uutest artistidest olid uude viirusesse surnud. Maxi hirmutas mõte Juliaga koos uude maailma minekust. Tegelikult poleks Max üldse tahtnud Juliaga koos kuhugi minna, aga tüdruku siia maailma surema jätmine olnuks väga vastutustundetu. Nii et lahkuminekuplaanid tuli maha matta, selg sirgu ajada ja edasi minna. Tundmatusse, koos hullu teismelisega. Maxi silmis polnud peagi kahekümne aastaseks saav Julia kaugelt...

Erika, Kris ja Jim istusid kolmekesi tühjas kohvikus ümber baarileti. Polnud külastajaid, polnud raha, kogu elu oli veeremas kuristikku. „Kui palju surnuid, kui palju ellujäänuid?" küsis Kris. "Ma olen uudiste lugemisest ammu loobunud.“ „Läinud on paljud. Alles jäid ainult ajakirjanikud. Keegi peab ju värskeid uudiseid kirjutama,“ vastas Erika. „Sa ütled, et tead midagi viiruse kohta?“ Kris noogutas. „Max teab rohkem. Ta ei lubanud mul rääkida, aga...“ „Räägi," lõikas Erika vahele. „Sid tegi viiruse, mis hävitab kõik tavalised, ilma võimeteta inimesed.“ Kris vaatas Erikat ning lisas: „Sa oled elus. Järelikult on sul mingid erilised võimed?“   „Stellal on ka," vastas Erika. "Lapse võimed on küsitavad. Võimalus viiskümmend-viiskümmend. Me ei tea doonori kohta eriti midagi peale välimuse ja tervisliku seisundi oma panuse andmise hetkel.“ Kuidas sina ja su vend olite Sidiga seotud? küsis Jim. Olles oma tütre lapseröövlitele kaotanud, tekitas Sidi nime ma...

Paar päeva hiljem olid uudistekanalid täis süngeid uudiseid kõikjal levivast uuest viirusest. Imelikul kombel ei kahjustanud see osasid inimest üldse, niites samal ajal teisi jalapealt. Vähesed ellujäänud arstid ei suutnud tuvastada põhjust, miks viirus mõnele inimesele ei mõjunud. Need meedikud, kes tervena mööda ülerahvastatud surnukuure käisid ja proove võtsid, hoidsid enda teada, et tegelikult polnud neil tarvis laboritehnikat haiguste tuvastamiseks. Need, kellel seda võimet polnud, suutsid teisi ebatavalisi asju teha. Selle peale, et viiruse edasikandumine oli kuidagi seotud ebatavaliste võimete olemasoluga või nende puudumisega, ei osanud keegi tulla. Vastumürk seisis kindlas kohas: kiriku all varemetes, kinnipitseeritud uksega kambris, valvuriteks Sidi säravvalged kondid. Viiruse vastu immuunne Kris sai vabalt igal pool ringi liikuda, kuid Max ja Julia pidid jääma koduseinte vahele. Hoolimata sellest, et Max endiselt inimmõistusega mängida oskas, polnud ta päris kindel, kas on p...

"Emme, issi ütles, et me võtame koera," hüüdis Ella laupäeva hommikul kohe pärast ärkamist. "Samasuguse nagu onu Maxil." Tualettruumist väljunud Lily vahtis magamistoa ukse vahel kõõluvat last nagu taevast alla langenud ilmutist. Ta pühkis huuli, tundes suus ikka veel maomahla maitset, ning hüüdis nii, et terve loss vastu kajas: "Kris!" "Ma ei lubanud koera võtta. Ma ütlesin, et pean emmega rääkima," üritas poolunes viibiv Kris rahulikult seletada.  "Sa ütlesid, et mulle on sõpra vaja," käis Ella peale. "Kas te siis ei võtagi koera?"  "Ei!" ütles Lily konkreetselt, enne kui Kris midagi vastata jõudis. "Meile sünnivad kaksikud. Kutsikas lisaks kahele beebile oleks katastroof." "Aga issi lubas ju..." Ella vaatas kordamööda mõlemale vanemale otsa ja haihtus solvunult õhku. Ta ei soovinud selliste valetajatega rohkem rääkida.  "Ei lubanud," oigas Kris endamisi. "Lily, ma tõesti tahtsin ...

"Ma pean sulle midagi rääkima," ütles Rotipoiss süüdlaslikult vannitoa lävel seistes, samal ajal kui töölt tulnud Inglisilm peegli ees seisis ja mootoriõli näo pealt maha nühkida üritas.  "Mis sitaga sa jälle hakkama said?" küsis Inglisilm pilku peeglilt pööramata. Kui vastust ei tulnud, katkestas inglisilm oma tegevuse, et vaadata, kas tema vestluskaaslane on endiselt elus. Rotipoiss seisis sama koha peal, kuid vaatas enda ette maha ja värises üleni.  "Mis juhtus?" küsis Inglisilm vaikselt ja leebelt, nagu vestleks oma lapsega. "Kas sa tapsid kellegi ära?" Rotipoiss noogutas. Ta ei suutnud ennast enam kauem tagasi hoida ning haaras kõvasti Inglisilma ümbert kinni, sosistades: "Ära viska mind jälle välja, palun." "Tasa, rahune. Kõigepealt jutusta mulle kogu lugu. Siis vaatame, mida teha annab," vastas Inglisilm ja piilus vannitoa ukse vahelt välja. Tundus, et kõik lapsed olid endale mingi tegevuse leidnud. Ta lükkas ukse kõvas...

https://youtu.be/p4bByN3Pd8E Peatükis on kasutatud loo autori poolt tehtud vaba tõlget laulust "Always on my mind". Trellitatud akendega keldrist võis kuulda bassihäälset lauluüminat ja tumedaid mütsatusi.  "Minu mõtteis olid sa..." (tümps) "Minu mõtteis olid sa..."  (tümps) Selles keldris muutusid jäljetult kadunuks jäänud koerad, kassid ja mõnikord ka inimesed, hoolikalt tükeldatud lihalõikudeks. . Tänavatoidu tegijad said oma kotleti ja kebabi algmaterjali tõepoolest tänavatelt. Millelgi ei tohtinud lasta niisama raisku minna. Lihameister tegi rõõmsalt oma tööd, lauldes kaasa raadiost kõlavale diskoloole. Kui ta oleks ainult kuulnud vaikset sahinat, mida tekitasid läbi põrandapragude siuglevad varred. Kui ta oleks ainult märganud punaste pungade puhkemist selja taga, siis poleks sellest enam mingit kasu olnud.  Umbes pool tundi hiljem jätkus pooleli jäänud laul, kuigi raadios olid alanud täistunni uudised. Seekord laulis kõrge naishääl. Lihakirve hoobid...