234. Lein ja üllatus
"Lõpuks ometi!" hüüdis Kris Inglisilma nähes siira rõõmuga ning tormas teda kallistama. "Kartsin juba, et sa ei tulegi tagasi."
"Emme, kus see uus laev on, mis sa tuua lubasid?" küsis Kaaren.
Inglisilma näole ilmus võigas irve. "Tuleb," vastas ta. "Laev tuleb."
Saades aru, et midagi on juhtunud, jäi Kris vaikseks ning küsis mõttes: Kus Rotipoiss on?
Rotipoiss poleks pidanud kaasa tulema, vastas Inglisilm. Ta neelatas ja püüdis näole luua mittemidagiütleva ilme, kuid silmadesse ilmus reetlik läige.
Ilma Rotipoisita ma praegu siin ei seisaks, lisas Inglisilm. Tõepoolest - kui poleks olnud automaati, mida Rotipoiss voodi juures valvates laskevalmis hoidis, seisnuks nad mõlemad juba põrgu väravate taga ootejärjekorras.
"Kui sa lähed uuesti laeva tooma, kas sa meid ka kaasa võtad?" küsis Anita. "Paluuuun!"
"Ei!" vastasid Kris ja Inglisilm üheaegselt.
"Pole aus!" vastas Anita ning marssis mossitades ja jalgu trampides minema.
"Ja nii kõik need kolm päeva," ohkas Kris. "Kui Max ja Jim mind aidanud poleks, istuksin ma praegu hullumajas."
"Mul on vaja Jimiga rääkida," ütles Inglisilm.
"Enne räägid minuga," vastas Kris. "Ma ju nägin, mis pärast teie eelmist vestlust juhtus. Jim in tumm, aga ikka lobiseb liiga palju."
"Enne räägin sinuga..." kordas Inglisilm. "Abielus olete või?"
Justkui küsimusele vastates astus telgist välja Jim, üks Krisi kaksikutest kummagi puusa peal. Inglisilm noogutas. Rohkem polnudki vaja, et aru saada, mis toimumas oli. Enam ei eksisteerinud kaht erinevat isiksust, vaid oli "meie". See kurikuulus "pean naisega arutama" kehtis ka seal peres.
"Hea küll siis," lausus Inglisilm ohates.
"Kris, kas sa lubad oma mehe käest küsida, kuidas ma saaksin kätte maksta neile värdjasigitistele, kes aitasid kaasa..." Inglisilm nuuksatas, "minu mehe tapmisele."
Õhtune leinameeleolu oli rusuv kõigi jaoks, kes kaardilaua ümber istusid. Inimesi langes nende hulgast nagu kärbseid. Huvitav, kelle kord oli järgmisena?
"Me lähme õhuröövlite unenägudesse ning sunnime kõiki üle parda hüppama!" käis Kuu välja geniaalse plaani.
"Täpselt seda ma teha üritasingi," vastas Inglisilm süngelt. "Neil on samuti võimed. Nad suudavad oma unenägusid juhtida ning enda kasuks pöörata."
"Mitu meest seal on?" küsis Miikael.
"Neliteist on alles," vastas Inglisilm ning vahtis juhmilt kaardilauda. "Kelle kord oli käia?"
Jim lõpetas mängu järjekordse võiduga ning tõusis lauast, et suitsetama minna. Kris järgnes talle ning Erika tuli samuti. Telki jäi Max koos kolme naise ja üheksa lapsega, sest Stella ja Eris olid samuti kohale tulnud.
Ma tegelen piraatidega ise,ütles Jim, tõlkides mõtteid viipekeelde, et ka Erika temast aru saaks. Minu vanuses pole enam vahet, kas surra kodus või lahingus.
"Ei hakka sa midagi surema," õiendas Erika. "Inglisilm ise selle pasa kokku keeras ja ise lahendab. Sa pole talle mingi turvamees."
"Ta ütles Inglisilmale, et õhulaev jäi ilma kaptenita," ruttas Kris seletama.
"No ja siis?" küsis Erika. "Ega ta ei käskinud Inglisilmal lapsi siia visata ja röövlilaevale tormata. Kuskohast Jim pidi teadma, et Inglisilm on idioot?"
Kus hundist räägid. Idioodiks nimetatu astus suitsetajate juurde ning noppis Krisi suitsupakist ühe sigareti.
"Kuidas selline jutt lahti pääses, et ma vanamehe enda eest lahingusse saadan?" küsis ta. "Ma lähen ise. Koos Anita, Ella ja Krisiga. Me laseme neil ajud õhku ning paneme nad põlema!"
Kris vahtis Inglisilma, silmad pärani ja suu lahti vajunud, ning ei suutnud sõnagi kuuldavale tuua. Kuna Inglisilm oli seda öeldes seljaga Jimi poole seisnud, läks tema avaldus vanamehest mööda.
"Mina ei tule sinuga kuskile ja lapsed jäävad siia!" hüüdis Kris. Kui Jim talle arusaamatuses otsa vahtima jäi, tuli Erika appi ning viiples lühidalt, millest tüli tekkis. Sõnelus oleks muutunud veel ägedamaks, kui hämarusest poleks nähtavale ilmunud kolme kogu: mees, naine ja koer.
Kommentaarid
Postita kommentaar