187. Ka-ra-o-ke

Laupäeva õhtu lähenedes märkas Kris, et Lily sättis ennast valmis, nagu valmistuks kuskile minema. Ta tegi meigi, sättis juukseid ning pani selga punase kleidi, mille Kris oli talle lossi kolimise päeval õmmelnud. Vahepeal jõudis Kris Lily'le teisigi riideid meisterdada, aga see kleit jäi tema armsama lemmikuks. 

"Emme, kuhu sa lähed?" küsis Ella. "Väljas on juba pime."

"Värsket õhku hingama lähen," vastas Lily. "Ole issile hea laps ja mine ilusti tuttu. Emme jõuab hilja koju." Ta vaatas küsivalt Krisi poole. Kris noogutas. 

"Mine, sul on seda vaja," ütles ta. Üle Lily näo libises korraks midagi naeratuse sarnast. Viha lahtumise esimene tundemärk, lõpuks ometi!

Kui Lily oli kodust läinud, saabus Krisi kord sättimiseks ja meigi tegemiseks. Tal läks palju rohkem aega kui Lily'l. Ella jõudis selle aja jooksul pildiraamatuid lehitsedes raamatukogu põrandavaibal uinuda. Kui Kris näomaalingu lõpuks valmis sai, tõmbas ta selga tumerohelise kollaste volangidega kleidi, mille kahar seelikuosa meenutas flamenkotantsija kostüümi. Kris silus harakapesale sarnanevad juuksed peadligi, kattis tiheda võrguga ning pani pähe leekpunaste juustega paruka. Temast sai kena neiu, kes kaugemalt vaadates sarnanes punase õiega lillele. Kuna Kris ei osanud teha traditsioonilist meiki, jäi tema nägu endiselt arlekiini omaks, aga hämaras valguses võis teda tõesti peaaegu kenaks naisterahvaks või siis vähemalt drag-queeniks pidada. 

Kris mässis Ella õrnalt teki sisse ja viis bussi, lae all rippuvasse magamispessa. Käivitanud mootori, otsis ta välja istmete vahele peidetud pisikese eseme ning pistis selle endale põue, kleidi sisse õmmeldud salataskusse. Nüüd oli ta valmis. Lootes parimat ja kartes kõige hullemat, sõitis Kris hoovist välja võttis suuna sinna, kuhu Lily ennist jalgsi oli läinud.

Rongijaama saal oli pooleldi täidetud  hulljulgete inimestega, kes arvasid, et neile on sündides kaasa antud antud lauluannet. Teise poole moodustasid need, kes olid tulnud nalja ja vaatemängu nautima. 

Leekpunaste juuste ja rohelise kleidiga kloun püüdis sisse astudes enda peale päris mitme saalisolija pilgud. Kris trügis baarileti juurde ning küsis Stellalt julgestuseks ühe kangema joogi. See pidi jääma esimeseks ja viimaseks, sest hiljem oli vaja koos Ella ja Lily'ga tagasi koju sõita. Stella muigas Krisi välimust nähes, kuid ei teinud ühtegi märkust. See polnud tal esimene kord Krisi naisena näha. Mõnikord taheti laste sünnipäevadele klouni asemel printsessi ja Stellal polnud parajasti aega või viitsimist... Hiljem näitas Erika talle meeleolukaid galeriisid ning neil mõlemal oli õhtu lõbusalt sisustatud.

Kõvasti ja valesti laulnud nirginäoga noormees lõpetas oma etteaste, teenides publikult hõreda kaastundeaplausi. Järgmisena astus lavale Lily. Ta säras nagu erkpunane täht öötaevas. Tuleleek pimeduses teed näitamas. Ilusaim naine, keda Kris terve oma elu jooksul oli kohanud. 

Lily hakkas laulma ning kogu saalitäis rahvast kuulas teda lummatult. Kui saabus salmide vahekoht, sai Lily võimaluse pilgu videoekraanilt publiku poole pöörata. Krisi nähes läksid tema silmad imestusest suureks. Muusika mängis edasi, kuid laulmisest ei tulnud enam midagi välja. Kris naeratas koketeerivalt, lehvitas ja saatis Lily'le õhusuudluse. Visanud pitsitäie viina korraga kurku, hingas ta sügavalt sisse, korjas kahara seelikusaba volangid pihkudesse ning hakkas kõrgetel kontsadel kergelt tuikudes pika sammuga lava poole astuma. Tehes ebanaiseliku, kuid ülimalt akrobaatilise hüppe, oli ta järsku laval Lily kõrval. Rahvas jälgis toimuvat huviga. Kohe oli juhtumas midagi enneolematut. Stella unustas klientide teenindamise ja vaatas tardunult laval aset leidvat vaatemängu. Telefonid olid valmis pildistama ning jagama fotosid kogu maailmaga. Kris võttis põue peidetud eseme pihku ja laskus Lily ette ühele põlvele. Publik ahhetas samal ajal, kui Kris küsis: 

"Kas sa abiellud minuga?"

Lily jäi täiesti sõnatuks. Ta suutis ainult mõttes vastata. Kris hakkas naerma ja julgustas: "Ütle nüüd nii, et teised ka kuulevad."

Lily tõstis mikrofoni suu juurde ning kordas:  "Jah." 

Tormilise aplausi saatel lasi ta endale sõrmuse sõrme panna. Sellel oli erkpunane kivi nagu Lily kleit ja Krisi juuksed. Killuke elavat tuld. 

"Kuskohast sa selle pihta panid?" sosistas Lily. Sõrmus nägi välja hinnaline. Kindlasti polnud see suvalisest mänguasjapoest ostetud iluasi, mida Krisi puhul oodata võinuks.

"On sellel tähtsust?" küsis Kris.

"Ei," vastas Lily. "Lähme, Ella ootab."  Ta eeldas, et laps oli bussiga kaasa võetud, sest Kris poleks teda iialgi üksi koju jätnud. Nad astusid tormilise aplausi saatel koos lavalt alla. Tänaõhtuse karaokevõistluse võitja oli selgunud. Õnnitlejaid jagus igal sammul. Stella hüppas leti tagant välja ja ajas käed laiali, takistades nõnda noorpaari lahkumist. Tema vikerkaarepatse asendas tumelilla parukas, luues räige kontrasti erkroheliseks värvitud silmalaugudega. Nagu oleks sellest veel vähe, kandis Stella jalas triibulisi traksipükse ning loomulikult ei sobinud triipude värvid omavahel kokku.

"Kullakesed, palju õnne ja armastust teile!" hüüdis Stella korraga nii Krisile kui Lily'le kaela langedes. 

"Pulmapeo korraldame siin sinu juures," lubas Kris ning vedas Lily't kättpidi enda järel, et ta rahvamassi sees kaduma ei läheks, nagu oli juba juhtunud umbes poolte tema kleidisaba satsidega. 

Värske õhk, lõpuks ometi! Kris hingas sügavalt sisse ja tundis ennast nagu uppuja pärast veepinnale tagasi tõusmist. Talle meeldis laval esineda, kuid mitte viibida lava ees rahva hulgas. Lily ahmis samuti õhku. Tundus, et tal oli umbses ruumis halb hakanud. 

Kris kuulatas tähelepanelikult ja piilus maja ette pargitud bussi ukse vahelt sisse. Kõik oli korras. Ella magas sügavalt. Uuesti Lily poole vaadates märkas Kris, et naine oli näost kuidagi kummaline. 

"Kallis, kas kõik on korras?" küsis ta. "Oled sa pahane, et ma niimoodi kõigi ees..." 

Lily raputas pead. "Ei, kõik on väga hästi." Ta tegi dramaatilise pausi, enne kui lausus: "Mul on vaja sulle midagi öelda, Kris."

Sõnu polnudki rohkem tarvis. Kõik oli juba niigi selge. Varem luku taga hoitud saladus pääses lõpuks ometi Krisi vaimusilma ette. 

Oi raisk! oli esimene mõte, mis

Krisile pähe tuli. Seejärel kallistas ta Lily't nii kõvasti kui jaksas, aga piisavalt õrnalt, et oma kihlatu sees kasvavat uut elualget mitte lapikuks litsuda. 

"Kallis, sa oled rase ja järelikult kaine. Sina viid meid tagasi koju," sosistas ta.