180. Tühjast tüli

"Sid on surnud," ütles Kris seina najal magamistuppa tuikudes. Ella magas voodi serval ja Lily lamas tema selja taga, endiselt näost hall ja ärkvel. Üle terve toa hõljus maomahla lehk. Kris avas akna, lastes sisse jahedat sügisõhku ning andes halvale lõhnale võimaluse välja pääsemiseks. Ta tahtis juba Lily ja lapse kõrvale heita, kuid siis tuli veel midagi meelde. 

"Ma tulen kohe tagasi," lausus Kris ning saabus peagi põrandapesuämbriga, mille ta Ella ette asetas. 

"Sid on jälle surnud? Kindel või?" sosistas Lily. "No ta oli vana ka juba..."

"Angie tappis Sidi, taimedega," seletas Kris. Ta ukerdas üle suure voodi Lily selja taha ning püüdis ignoreerida tunnet, nagu viibiksid nad laevaga keset tormist merd. Kõhus kõrvetas ja janu oli meeletu, aga vesi lihtsalt ei püsinud sees. Seekord ei tundunud Päikesetõusu antud rohi kuigi hästi aitavat. 

Kuna Lily rohkem enam midagi ei vastanud, jätkas Kris: "Sa olid Sidiga abielus, mis tähendas, et sa olid minu kasuema. Kas maailma taaskäivitus lahutas su Sidist ära või olete siiani abielus? Sellisel juhul olen ma oma kasuema armuke."

Lily ajas silmad suureks ning kummardus üle Ella õla voodi ette asetatud ämbrisse oksendama. 

"Kris sul on ikka väga haige mõttemaailm," ütles ta tagasi pikali vajudes. 

"Mida? Ma rääkisin asjadest nii, nagu need päriselt on," laiutas Kris käsi ja tõmbas Lily endale lähemale. "Noh, olid siis lahutatud või ei?" küsis ta. "Preestri lesk... See kõlab juba, nagu oleksid sa pühak või midagi." Kris surus hambad kõvasti kokku, et mitte lisada kaugemat minevikku meenutades: Prostituudist pühakuks. Seda öeldes oleks ta väga kiiresti hammastest ilma jäänud.

"Dokumendil kirjas oleva perekonnanime järgi pole kunagi ma kunagi abielus olnudki," vastas Lily väsinult. "Sidi tahaks ikkagi korraks veel näha. Siis, kui talle mulda peale visatakse."

"Et tema lahkumise lõplikkuses veenduda," mõistis Kris. Talle meenus veel üks päeva jooksul aset leidnud sündmus: "Muide Rotipoiss asendab nüüd töökojas Inglisilma ja Miikael remondib autosid. Ma viisin Agnese haiglasse Inglisilma vaatama." 

Seda kuuldes lükkas Lily Krisi endast eemale ja veeretas ennast tagasi voodi servale, Ella juurde. Mõtted, mis tema peas keerlesid, olid segatud hirmu, pettumuse ja vihaga. Tasus Lily'l vaid korraks selg pöörata ning Kris oli juba tagasi Inglisilma juures. Usaldus, mida Lily oli kõik need aastad Krisi vastu tundnud, varises põrmuks. 

"Kallis, kõik on korras, ma olen ju siin, sinu juures," sosistas Kris, aga Lily oli juba oma hirmude võrku sisse mässitud ja ei pääsenud sealt kuidagi välja. Inglisilmal oli õigus, kui ta haiglas Krisi hoiatas. Poleks tarvis olnud liiga palju rääkida. 

"Ma armastan sind," üritas Kris veel kord lepitust otsida. Ei mingit vastust. Isegi mitte mõtteid enam. Lily oli õppinud enda teadvust Krisi eest sulgema. Vaikus, halvaendeline vaikus. 

Seinal rippuvas peeglis vilksatas ähmane vari. Kris tõusis voodilt püsti, ägas kõhukrambi käes ning lonkas vaevaliselt peegli juurde. Ta võttis selle seinalt alla ja tõstis ukse taha. Vaimud polnud praegu teretulnud. Kui nad tahtsid draamast osa saada, tuli neil endale hankida telekanalid. See, mis siin juhtus, ei puutunud vähimalgi määral neisse.