108. Karvane tiibadega konn

Vältimaks neutronpommiks nimetatud liblik-lapse plahvatamist, asusid Kris ja Lily teele, et lastekodust toiduvarud ära tuua. Nii Kristoferi kärbsed kui Lily kunstvere, sest Krisi tervis poleks vampiiritari toitmisele kaua vastu pidanud. Emma ja Rotipoiss jäid baasi, Inglisilmale ja Miikaelile seltsiks. 

Kristofer rippus nagu puuk Lily küljes ning peitis oma nägu valguse eest. Pärastlõunane hämarus oli tema silmade jaoks liiga ere. Sallidesse mähitud Lily mässis lapse riide sisse ja nägi välja, nagu polekski Kristofer veel ilmavalgust näha jõudnud. 

"Oota korra," ütles Kris. Ta tegi kiire liigutuse ja surus käe rusikasse. Pihku avades tulid nähtavale kolm surnud sääske. 

"Kas sa selliseid putukaid sööd?"

Kristofer vaatas korraks ema poole. Nähes, et keeldu ei tulnud, avas libliklaps suu. Heleroosa keel rullus lahti ja noppis sääsed Krisi pihust vaid murdosa sekundi jooksul. 

"Konn!" hüüdis Kris üllatunult kulme kergitades. "Sa oled ju karvane tiibadega konn." 

Kristofer põrnitses Krisi kahtlustavalt. Tal polnud õrna aimugi, kes oli konn ja miks teda nõnda nimetati. Samas andis see tegelane talle süüa. Järelikult pidi "konn" midagi head tähendama. Kas ta oli just konna söönud? 

"Sai ta sellest natuke näljaleevendust?" küsis Kris. 

Vampiiritar noogutas. "Küllalt, et paar tundi ilusti vastu pidada."

Mõõtnud silmadega vahemaad lastekodu ja baasi vahel, jõudis Kris otsusele. 

"Teeme väikese peatuse," ütles ta. Silmapiirilt paistis mäeahelik, kus asus lastekodu. Mägede taga leegitses taevas päikeseloojangu kumas. 

"Hakkad Kristoferile sääski püüdma?" küsis Lily. "Äkki meil polegi enam kuivatatud kärbseid tarvis."

"Jah, hakkan putukaid jahtima ning toidan nendega kõiki alles jäänud lapsi," vastas Kris sügavalt ohates. Tal polnud eriti naljatuju. 

"Alles jäänud lapsi?" Lily'le meenus, et baasis oli viibinud Inglisilm koos ühe vigastatud lapsega, aga kus olid siis ülejäänud?

"Nemad on paremas paigas," lausus Kris süngelt. "Teine röövsalk oli tugevam."

"Issand jumal," sosistas Lily, kuigi ta polnud kunagi jumalasse uskunud. "Vaesed lapsed."

Kris surus käed rusikasse ja üritas tugev olla, aga ei suutnud enam kauem valu enda sees hoida. Ta istus maanteeäärsel lagendikul seisvale suurele kivile, langetas pea, nii et pulstunud tumedad juuksed ja nende sisse punutud värviliste paeltega patsid näo ette vajusid ning sosistas: "Ma poleks tohtinud neid maha jätta. Kurat võtaks, minu pärast on nad kõik nüüd surnud."

"Ei, sa pole süüdi. Inglisilm viis nad sinna, mitte sina," lohutas Lily. "Sa poleks saanud midagi teha. Nad oleksid nagunii läinud."

"Max ütles paar päeva tagasi, et ma peaksin baasile koos lastega tule otsa panema," jutustas Kris. "Läkski nii. Nad tapeti ära. Kuulide, mitte tulega. Aga mina olin selle põhjustajaks."

"Max ütles midagi sellist?" Lily poleks osanud temalt sellist jõhkrust oodata. Säh sulle kõrgelt hinnatud voodoo preestrit. Ikka samasugune isekas tõbras nagu vanasti. Max polnud kunagi eriline lastesõber olnud, aga sellised sõnad... Isegi Sid ei öelnud midagi taolist. Ta kohtles lapsi tarbeesemetena, kuid ei soovinud kunagi nende surma. 

"Ma arvan, et ta ei mõelnud seda tõsiselt," kaitses Kris, kahetsedes, et oli sellest üldse Lily'le rääkinud. "Aga näe, kukkus nii välja. Kuradi voodoo prohvet selline."

"See seos eksisteerib ainult sinu enda peas. Prohvetlusega pole siin vähimatki seost," arvas Lily. "Sa oled šokis ja ei suuda praegu selgelt mõelda."

Kris noogutas ja pühkis vargsi silmad kuivaks. "Jah, kallis Lily, sul on õigus. Ma pole tõesti praegu vaimselt kõige paremas seisus. Lähme edasi, enne kui see pisike konn näljast plahvatab."

"Tegelikult oli neil õigus," vastas Lily. "Teda hoiti paksu klaasi taga, sest ta on oma elu jooksul põletanud ja õhku lasknud üheksa lastekodu töötajat. Sid lasi akvaariumisse paigaldada süsteemid, mis vastavalt olukorrale kohe tööle hakkasid. Näiteks oli seal vesi, mis vihmana alla sadama hakkas kohe, kui Kristofer midagi põlema pani. Ja kiirgusmuundur juhuks, kui ta tõsiselt vihastas."

"Nii et see võrdlus neutronpommiga..." alustas Kris ettevaatlikult.

"Oli täpne," lõpetas Lily tema eest. 

Kristoferist instinktiivselt kaugemale tõmbudes silmitses Kris oma poega hirmu ja imetlusega. Tema lihane järeltulija oli üliohtlik surmarelv. Teised eksinutest lapsed tundusid tema kõrval sama ohutuna kui koerakutsikad. Ta hüppas kivi otsast alla ja ruttas mööda teed edasi, jättes Lily koos Kristoferiga kaugele selja taha.

"Hakkamegi kohale jõudma!" hüüdis Kris. "Tundub, et siin on vahepeal päris palju juhtunud."

"Peaasi, et kärbsed alles oleksid," pomises Lily pisikest sügavale sallide alla peites.