36. Üks vägev silmamoondus

Öö saabudes hakkas kõrtsi rahvast kogunema ning Lily taipas üsna kiiresti, et nõudlike klientide soovide täitmine polnud sugugi nii kerge, kui pealt vaadates tundus. Tal tükkis pidevalt segi minema, kes mida ja kui palju tahtis.

„Ära muretse. Sa saad hakkama,“ ütles kellegi julgustav hääl Lily selja taga, nii et vampiiritar oleks peaaegu kandiku käest pillanud. Rääkijaks oli Ori. Tütarlaps nägi tõepoolest üsna kurnatud välja. 

„Haige?“ küsis Lily. "Peremees mainis, et tuned ennast kehvasti."

„Pole hullu,“ vastas Ori vapralt naeratades. „Lihtsamate töödega tulen toime. Raskusi tõsta ei tohi.“

Lily pilk langes mööda orjatari kleiti allapoole. Kuidas ta ometi varem ei märganud? Tüdruk oli kontkõhn, aga kõhukumerus kumas selgelt läbi õhukese linase riide. Polnud kahtlustki, et peremees oli Orja kõlvatul otstarbel ära kasutanud. Ori oli ju ise alles laps! Huvitav, mida kõrtsmik

temaga edasi teha kavatses. Vaevalt ta veel üht näljast suud juurde soovis.

„Tüdrik! Too mulle kannutäis kerko ruuget märjukest!“ hüüdis poolhambutu vanamees kõrvallauast ja vehkis kärsitult käega. Lily ei teadnud, aga just seesama mees oli ennist Krisile sepikoja juures teed juhatanud. Ori naeratas jälle, jättes endast pisut lihtsameelse mulje, ning kadus silmist.

„Tähelepanu, tähelepanu!“ hüüdis kõrtsiletile roninud Kris. Tema malelaua-ruuduline  arlekiinikostüüm sädeles üleni nagu jõulupuu ning nägu kaunistas must-valge maaling. „Täna õhtul avaneb teil erakordne võimalus näha üht ja ainsat illusionisti, kelle sarnast te pole veel kunagi varem kohanud. Imeline,

ainulaadne ja üllatustest tulvil Max!“ Kris viipas käega, esitledes lavale astuvat artisti, ning hüppas graatsiliselt nagu kass leti pealt maha. Seal ootas teda Piksi, veekruus käes.

„Aitäh, kullake,“ tänas Kris. Ta jõi ahnelt külma vett, jälgides samal ajal leti peal toimuvat.

„Tere õhtust, kallis rahvas!“ tervitas Max. Tema põskedel sädelesid arvukad needid ning kaabu külge oli kinnitatud kimp nii uhkeid ja värvilisi sulgi, et isane paabulind oleks seda peakatet nähes häbistatuna peitu pugenud ja kõik oma pruudid ilma igasuguste pretensioonideta Maxile loovutanud. 

„Pede!“ kisasid nooremad ja uljamad mehed ning vilistasid kõrvulukustavalt.

Max ei lasknud ennast segada. „Alustuseks kääris ta käised küünarnukkideni üles, püüdis õhust kinni kaardipaki ning hakkas erinevaid trikke näitama. Lisaks kaartidele kaotas ta ära münte, tõmbas tühjadest pihkudest välja lusikaid ja kahvleid ning tekitas sädelevaid suitsupahvakuid. Tundus, et siinse rahva

jaoks oli etendus seninägematu, sest isegi need vaenuõhutajad, kes ennist ukse juures vilistanud olid, trügisid nüüd uudishimulikult lähemale. Leidus neidki pealtvaatajaid, kes omavahel sosistasid, et alles nad matsid vanamuti maha ja juba mängivad lolli, nagu poleks vahepeal midagi juhtunud.

Lily koperdas laudade vahel Orja vanade kingadega. Need olid liiga väikesed ja hõõrusid kohutavalt. Vampiiritar võttis vastu tellimusi ja viis jooke kiimas vanamehenässidele, kes möödaminnes teda

krabasid ja tagumikule patsutasid. Lily tundis ennast täpselt sama halvasti kui vanadel halbadel aegadel stripibaaris. Ainult et siinsed kliendid ei toppinud talle rahatähti püksikummi vahele. Nad poleks seda teinud ka siis, kui Lily oleks ennast baariletil tantsides lahti riietanud. Oli hästi, kui

jookide eest maksti, aga tihti ei juhtunud sedagi. Elvis ei sallinud võlgu joojaid, kuid see ei takistanud januseid lihtsameelsele kõrtsmikule katteta lubadusi andmast.

„Ole hea tüdruk ja too mulle üks tume õlu. Homme maksan ära,“ palus võidunud mütsiloduga mees. Tema lõuga kattis nädalavanune habemetüügas ja riided haisesid, nagu oleks ta maganud laudas sigade juures.

„Mina ei saa sulle midagi lubada. Küsi peremehe käest,“ vastas Lily. Kui ta üritas ebameeldivat klienti joogita jätta, haaras mees tal randmest ja põrnitses teda mütsi narmendava serva alt. Mehe silmad olid helehallid ja sillerdasid nagu jääpurikad päikesepaistel.

„Tervita Maxi minu poolt,“ ütles ta ning lasi Lily käest lahti. Mees tõusis laua tagant ja hakkas ukse poole minema, kuid komistas järsku, haaras peast kinni ja kukkus maha nagu tühi kott. Lily polnud päris kindel, kuid talle tundus, nagu oleks valge sähvatus mehe kehast väljunud ja seinaga ühte sulanud.

Max ei märganud midagi. Ta oli liiga hõivatud etenduse andmisega. Seestumise üle elanud mees lamas ikka veel põrandal. Ta lõi igaüht, kes julgesid talle abikätt ulatada, ning pomises midagi arusaamatut.

„Ülejoonud... Pääst segi... Külma vett näkku...“ kommenteerisid kõrtsikülastajad läbisegi. Lõpuks õnnestus neil abivajaja toolile istuma saada ja külma vee näkku kallamise asemel joodeti teda tuliveega, sest kohalike loogika järgi pidi kõikvõimas viin aitama isegi alkoholimürgituse vastu. Kui inimene juhtus tohterdamise käigus ära surema, siis polnuks temast ilma viinata nagunii elulooma saanud.

„Järgmise numbri jaoks on mul vaja abilist,“ hüüdis Max. „Ma kutsun lavale oma imekauni

assistendi Lily.“

„Su imekaunis assistent on praegu teise tööga hõivatud!“ hõikas Lily saali pealt vastu, kuid lonkas siiski rahva ette, tühi kandik kaenla all. Max sirutas talle käe ja aitas naisel enda kõrvale üles ronida.

„Vaadake, et te laua pärast sama puhtaks küürite, kui see enne oli,“ torises kõrtsmik leti tagant. Nüüd, kui Lily temast kõrgemal seisis, oli vaade altpoolt päris nauditav ning Elvisel ei tulnud mõttessegi oma uut silmarõõmu tagasi tööle kupatada.

„Minu abiline teeb kohe midagi, mida ma teil ei soovita järele proovida,“ hoiatas Max. „Teile võib tunduda, nagu juhtuks midagi hirmsat, kuid ärge kartke - see on kõigest illusioon.“

Kummardudes Lily kõrva juurde sosistas ta: „Sul on ikka püstol põues?“

„Kuulid on otsas,“ sosistas Lily vastu. „Aga on mul viskenoad sukapaela vahel.“

See asjaolu muutis plaane kardinaalselt. Max hüppas leti pealt alla ning palus rahval kõrvale astuda, nii et saali keskele jäi tühi rada. Ta seisis tugeva tammepuust ukse ette, mis pidi ajutiselt asendama märklauda, ning noogutas Lily´le. Läbi õhu vihises midagi väga kiiret ja teravat. Nuga tabas Maxi otsaette. Publik ahhetas ja mõned kõrtsikülastajad tahtsid talle appi tormata, kuid kohe läksid lendu veel kaks pisikest viskenuga, mis jäid peatuma Maxi vasakusse õlga ja rinnakorvi. Üleolevalt muiates kangutas Max kõigepealt välja teda õlga tabanud terariista, seejärel peas turritava noa, ning tõmbas lõpuks roiete vahelt välja tülika, hingamist häirinud viskerelva. Hämmastunud pealtvaatajate silmade all tõmbusid haavad iseenesest kokku ja kadusid, jättes alles ainult vereplekid katkised kohad riietel. 

„Kuda sa toda tegid?“ imestasid elunäinud talunikud. „Too pidi ikke üts vägev silmamoondus olemba."

„See oli tõesti üks vägev silmamoondus,“ nõustus Max uhkusest särades. Hüpanud tagasi üles laua peale, hüüdis ta: „Ma tänan oma hurmavat abilist Lily`t!“

Vampiiritar tegi viisakalt kniksu, sest tal polnud vähimatki tahtmist kõrtsmiku ees kummardada. Eriti veel, kui see pervert tal selja taga seisis. Niipea, kui Max lavaks muudetud letilt alla astus ja laua taha istus, ilmusid tema ette kanged joogid, mida vaimustusse sattunud külamehed suurele illusionistile tellisid. Nad tunglesid tema ja Lily ümber nagu kärbseparv ning kõrtsmik pidi lõpuks meeste peale käratama, et nad ettekandjal tööd teha laseksid.

„Minu pärast hüpaku ta vabal ajal kas või läbi põleva rõnga, aga praegast on tööaeg!“ hurjutas Elvis lapiga vehkides ja mustust leti peal laiali hõõrudes.

„Max, ma pean sinuga rääkima,“ sosistas Kris suurele staarile kõrva, kui tal oli õnnestunud läbi rahvasumma ligemale trügida.

„Ja-jah, hiljem räägid,“ viipas Max tõrjuvalt käega. Ta nautis tähelepanu keskpunktis viibimist ning kõik muu ei omanud antud hetkel vähimatki tähtsust. 

Piksi virises ja sikutas Krisi varrukast. Päev oli olnud tema jaoks väga sisutihe ja kurnav. Alles täna hommikul suri Esme ning nüüd pidi ta leinamise asemel viibima rõõmsameelsete purjus inimeste keskel, kellel polnud tema

kaotusvalust sooja ega külma. See oli kohutavalt ebaõiglane.

„Tahad magama minna?“ küsis Kris ning võttis unise lapse sülle. Ta otsis pilguga Rotipoissi, aga ei näinud teda kusagil. Küllap otsis endale sahvrist toitu. Rotipoiss juba nälga ei jäänud.