44. Rõõm

Järgmisel õhtul, kui Sauron oli tagasi valvepostile läinud, said põgenikud võimaluse omavahel nõu pidamiseks.

„Mis siis, kui see vanamees on samuti Sid?“ ladus Max välja endapoolsed kahtlused. „Ta võib olla ükskõik kes!“

„Et kõigepealt üritab meid ära tappa ning pakub siis lahkesti öömaja ja ravib Lily haavu? Kõlab tõesti loogiliselt,“ vastas Kris. „Kuidas ma võin kindel olla, et hoopi sina uuesti hulluks ei lähe?“

„Ei võigi,“ vastas Max näost morniks muutudes. „Ma ei mõista, miks tal oli vaja seda teha? Miks ta meid kogu aeg jälitab?“

„Seda peaksid sa tema enda käest küsima,“ arvas vestlust pealt kuulanud Alice. Mehed põrnitsesid teda vaikides ja ei öelnud igaks juhuks midagi. Alice oli alles laps ja ta ei pidanudki kõigest aru saama.

„Lily ärkas üles!“ hüüdis Rotipoiss haigevoodi juurest. Üleni sidemetesse mässitud vampiiritar oli tõepoolest silmad avanud.

„Lapsed, ärge puudutage teda,“ hoiatas Max kallima juurde rutates. „Tal on väga valus.“

Nähes Maxi endale lähenemas ajas Lily silmad pärani ja püüdis karjuda, aga tõi kuuldavale ainult nõrga kähina.

„Ära karda, see olen mina,“ üritas Max teda lohutada, aga asjatult. Lily ei rahunenud enne, kui Kris ta kõrvale lükkas ja ise voodi servale istus.

„Kõik on korras, Max on nüüd jälle normaalne,“ kinnitas Kris mahedal hääletoonil, nagu räägiks halba und näinud lapsega. „Ta ei tee sulle enam haiget. Ausõna.“

„Juua,“ sosistas Lily. Max võttis laualt veekruusi ja andis selle Krisi kätte. Ta ei julgenud Lily nägemisulatusse ilmuda. Naine jõi ahnete sõõmudega ja vajus tagasi padjale. „Valus...“

„Ma tean,“ vastas Kris. „Sa oled tugev, kannatad ära.“

„Vaata, kes meil siin on,“ ütles Max ja lükkas Rotipoisi voodile lähemale. Laps oli endale vana aukliku kaltsuvaiba keha ümber mässinud ning nägi nüüd välja nagu väike indiaanlane.

„Rotipoiss! Sa oled terve!“ rõõmustas Lily. „Ma embaks sind, kui mul nii valus poleks.“

Kris jutustas, kuidas Rotipoiss terveks sai ning kõik olid õnnelikud, hoolimata sellest, et pea kohal rippus hirmu ja teadmatuse tume pilv.